Kuidas Eesti kodulaenu intress koosneb
Eesti kodulaen on peaaegu alati ujuva intressiga laen. Intress koosneb kahest osast: baasintressist, milleks on tavaliselt 6 kuu euribor, ja marginaalist, mille pank lisab baasintressile. Laenuleping ütleb näiteks "6 kuu euribor pluss 1,8 protsenti aastas". Esimene osa muutub koos turuga, teine jääb laenu kehtivuse ajal reeglina samaks.
Marginaal on see, mille üle laenuvõtja pangaga läbi räägib. See sõltub laenuvõtja sissetulekust, omafinantseeringu suurusest, tagatisest ja panga hinnastusest. Euribori ei saa keegi läbi rääkida, sest see on turuintress, mis on kõigi pankade jaoks sama.
Fikseerimine iga kuue kuu tagant
6 kuu euriboriga seotud laenu intress fikseeritakse iga kuue kuu tagant. Fikseerimispäev on lepingus kokku lepitud kuupäev, tavaliselt seotud laenu väljastamise päevaga. Sel päeval võtab pank kehtiva 6 kuu euribori, liidab marginaali ja arvutab järgmise kuue kuu kuumakse.
Tähtis on, et pank kasutab tavaliselt fikseerimispäeva euribori, mitte kuu keskmist. Kui fikseerimispäev ei ole pangapäev, kasutatakse lepingus kirjeldatud reegli järgi eelmise või järgmise pangapäeva väärtust. Kuni järgmise fikseerimiseni intress ei muutu, sõltumata sellest, kuidas euribor vahepeal liigub.
Kuna fikseerimispäevad on laenuvõtjatel erinevad, võivad kaks sarnast laenu sama marginaaliga kanda eri intressi, kui nende fikseerimispäevad langesid euribori eri tasemetele.
Baasintress pluss marginaal: arvutus
Intressi arvutamine on lihtne liitmine. Kui fikseerimispäeva 6 kuu euribor on 2,794 % ja marginaal on 1,8 protsendipunkti, on laenu aastaintress 2,794 % pluss 1,8 protsendipunkti. Sellest arvutab pank kuumakse annuiteetgraafiku või võrdsete põhiosamaksete graafiku järgi.
Annuiteetgraafiku puhul on kuumakse kogu perioodi jooksul sama, kuid selle sees muutub intressi ja põhiosa suhe. Võrdsete põhiosamaksete puhul väheneb kuumakse aja jooksul, sest intressi arvestatakse üha väiksemalt laenujäägilt. Mõlemal juhul arvutatakse kuumakse igal fikseerimisel uuesti.
Näide
Oletame, et laenujääk on 100 000 eurot, järelejäänud periood 25 aastat, marginaal 1,8 protsendipunkti ja graafik annuiteet. Seisuga 4. september 2026 on 6 kuu euribor 2,794 %, seega oleks täna fikseeritud laenu intress 2,794 % pluss 1,8 protsendipunkti.
Sama laen 12 kuu euriboriga oleks fikseeritud tasemel 3,108 % pluss marginaal ja kehtiks terve aasta. 3 kuu euriboriga laen fikseeritaks tasemel 2,679 % pluss marginaal ja muutuks neli korda aastas. Kumb on pikas plaanis soodsam, sõltub sellest, kuhu euribor järgmise perioodi jooksul liigub, ja seda ei tea ette keegi.
Mida tähendab muutus 1 protsendipunkti võrra
Praktiline rusikareegel: 100 000-eurose 25-aastase annuiteetlaenu kuumakse muutub baasintressi iga protsendipunkti kohta ligikaudu 50 eurot kuus. 200 000-eurosel laenul on mõju umbes kaks korda suurem, 50 000-eurosel umbes poole väiksem. Mida lühem on järelejäänud periood, seda väiksem on mõju kuumaksele, sest suurem osa kuumaksest on põhiosa, mitte intress.
Kalkulaator arvutab täpse summa sinu laenujäägi, marginaali ja perioodi põhjal ning võrdleb praegust fikseeringut eelmisega.
Kust kehtivat euribori vaadata
Eesti pangad avaldavad kehtiva euribori oma internetipangas ja laenutingimuste lehel ning teatavad uue intressi laenuvõtjale enne iga uue perioodi algust. See veebileht näitab EKP / eurosüsteemi ametlikke fikseeringuid 24-tunnise viivitusega, mistõttu on siinne uusim väärtus eilne. Kui fikseerimispäev on täna, küsi tänast väärtust pangast.
Mida lepingust kontrollida
Enne kui euribori liikumist oma laenule üle kannad, vaata lepingust neli asja: milline tähtaeg on baasintressiks (6 kuu euribor või muu), milline on fikseerimispäev ja kuidas seda arvestatakse, kas negatiivset euribori loetakse nulliks ning kas kuumakse või laenuperiood on see, mis fikseerimisel muutub. Need neli tingimust määravad, kui täpselt selle veebilehe arvud sinu kuumaksesse jõuavad.